Lõuna-Eesti 6 parimat suitsusaunakogemust, pingereas

Mis suitsusaun tegelikult on ja miks see ei ole spaa

Suitsusaunal ei ole korstnat. Kivihunnikut köetakse all avatulega viis kuni kaheksa tundi, suits täidab ruumi ja mustab iga pinna, seejärel lastakse tuli välja kustuda, suits tuulutatakse, lavad pestakse ja alles siis minnakse sisse. Järelejäänud kuumus on pehme, raske ja Soome mõistes madal — tavaliselt 60-75°C, mitte üle 90 — ning ruum lõhnab tõrva, lepa ja kuuma kivi järele. Nõgi seintel on antibakteriaalne ja seepärast kasutati neid ruume liha suitsutamiseks, surnute pesemiseks ja sünnitamiseks.

See ei ole miski, kuhu 40 minutiks kuhugi teel sisse põikad. Korralik saunaskäik kestab kolm kuni viis tundi mitme vooruga, vahepeal jahutus järves või lumes, kaseviht või kadakaviht kellegi käes, kes teab, mida teeb, pärast söök ja väga palju vaikust. Lõuna-Eesti — Võru maakond, Haanja, Rõuge, Setomaa — on südamaa ja seal on tegu pere ning kogukonna rituaaliga, mitte heaolutootega. Broneeri, saabu õigel ajal ja järgi võõrustaja eeskuju.

1. Broneeritud talusuitsusaun Haanjas

Kuldstandard on eraseanss töötavas talus Haanja kõrgustikul, Baltikumi künklikumal pinnal ja UNESCO nimekirja tuumas. Tuntuim neist on Mooska talu, mis on traditsiooni dokumenteerimiseks ja avalikuna hoidmiseks teinud rohkem kui keegi teine ning korraldab seansse, kus perenaine selgitab rituaali, valmistab vihad, teeb mee-soola koorimise ja pakub pärast samas ruumis suitsutatud liha. Sa oled inimese käes, kelle pere on seda hoonet põlvkondade kaupa kütnud.

Arvesta täieliku juhendatud seansi eest koos söögiga umbes €40-70 inimese kohta ja miinimumgrupiga — tavaliselt neli kuni kaheksa inimest — nii et üksi reisijad peaksid küsima võimalust liituda olemasoleva broneeringuga. Broneeri suvel ja jõulude ajal vähemalt kaks kuni kolm nädalat ette. Seansid algavad tavaliselt keskpärastlõunal, et tuld saaks hommikul üles teha. See on esikohal, sest miski muu ei ühenda päris hoonet, päris rituaali ja seletust, mida saad inglise keeles jälgida.

2. Järveäärne saun Rõuges koos külma sukeldumisega

Rõuge asub seitsme järve ketis liustikuorus ja Suurjärv on Eesti sügavaim järv, 38 meetrit. Mitmed talud ja väikesed külalistemajad orus peavad kaldal suitsu- või puuküttega saunu ning järjestus — 70°C ruum, 20 meetrit kõndi, hüpe vette, mis püsib kogu suve külm, ja uuesti — on kõige tugevam füüsiline mälestus, mida Lõuna-Eestis saada. Veebruaris on sama rutiin jäässe raiutud auguga veel parem ja kohalikud räägivad sellest sulle pikalt.

See on teine, mitte esimene, sest mõned neist on puuküttega, mitte päris suitsusaunad, nii et küsi broneerides selgelt üle; sõna, mida kasutada, on suitsusaun. Hinnad on siin madalamad, umbes €25-45 inimese kohta või €80-150 terve sauna rentimiseks kuuesele seltskonnale kolmeks tunniks. Rõuge on Võrust 20 minutit ja Tallinnast autoga umbes 3 tundi 15. Ühenda see Ööbikuoru jalutuskäigu ja Rõuge vaatetorniga, enne kui kuumaks lähed.

3. Setomaa külasaun ja seto lauluõhtu

Setomaal kaugel kagus Vene piiri ääres on oma keel, oma õigeusuvarjundiga kalender ja mitmehäälne leelotraditsioon, mis on ise UNESCO nimekirjas. Käputäis külatalusid Obinitsa, Värska ja Meremäe ümbruses ühendavad õhtuse sauna seto õhtusöögiga ja, kui broneerid, pärast õues leelot laulvate naistega. Saun on sama traditsioon nagu Haanjas; raamistik selle ümber on täiesti teine ja söök — sõir, käsitsi pressitud kohupiim, paksud supid — on omaette sõidu väärt.

Broneeri kohaliku turismiühistu kaudu või otse talust, ideaalis kuu aega ette augustis, kui Seto Kuningriigi päev ja suvine festivalikalender täidavad iga voodikoha. Kulu jääb sauna ja söögi eest umbes €35-60 inimese kohta, lauljatega rohkem. Värska on Tallinnast 3 tundi 30 ja Tartust 1 tund 15, nii et planeeri see ööbimisega, mitte päevareisiks. Kolmas, sest ligipääs on selles grupis kõige raskem ja inglise keelt on siin vähem kui Haanjas.

4. Saunamaraton Otepääl, veebruaris

Kord aastas veebruaris korraldab Otepää massilise saunaralli, kus võistkonnad sõidavad märgistatud marsruuti umbes 20 erasauna vahel läbi talvise maastiku, veedavad igas kindla aja, ujuvad jääaukudes ja söövad küünides suppi. Vorm on võistluslik ja praktika absurdne, ning see on kõige kiirem viis mõista, kui keskne see eestlaste seltsielus on. Osalustasu käib võistkonna kohta ja jääb tavaliselt €40-70 inimese kohta, osalejaid on sadu ja Otepää majutus on kuid ette välja müüdud.

Neljas, sest see on pidu, mitte traditsioon — paljud marsruudi saunad on tavalised puuküttega saunad, mitte suitsusaunad, ja tempo on ülalkirjeldatud aeglase rituaali vastand. Võta seda lisandina, mitte asendajana. Kui oled veebruaris Eestis ja suudad Otepääl või Käärikul voodikoha kindlustada, on see talvekalendri parim üksik päev väljaspool suusaradasid, ja jääauguujumine kalibreerib sinu arusaama külmast uuesti.

5. Ujuvad ja liikuvad saunad Emajõel Tartus

Tartu on üles ehitanud väikese tööstuse parvedel ja treileritel asuvatest saunadest: astud Emajõel köetud puitkabiini, triivid kaks tundi mööda ülikoolilinnast ja laskud voorude vahel redelit mööda jõkke. Hinnad on umbes €120-250 kuue kuni kümne inimese privaatbroneeringu eest kaheks tunniks, mis teeb inimese kohta odavaks, ja mõned korraldajad müüvad segaseanssidele üksikkohti €25-40 vahemikus. Jõgi on piisavalt soe juunist septembrini ja ülejäänud aasta ehmatav.

See ei ole suitsusaun ega tee ka nägu — see on puuküttega ja moodne. Viies, sest see on riigi kõige kättesaadavam sisenemispunkt kellelegi, kes tahab rituaali ilma kolmetunnise autosõiduta, ja sest Tartus oled sa juba nii ja naa, kui lõuna poole liigud. Tee see esimesena ja siis päev-kaks hiljem Haanja korralikult, ja tunned täpselt, kui erinevad need kaks kogemust on.

6. Avalikud ja muuseumisuitsusaunad — varuvariant

Kui talu broneerida ei õnnestu, on varuvariante. Mitmed kämpingud ja puhketalud Võru ja Põlva maakonnas hoiavad vana suitsusauna ja kütavad seda soovi peale umbes €50-100 eest hoone kohta, mille jagad. Mõnel maapiirkonna ujumiskohal on ühissaunad kindlate õhtutundide ja alla €10 inimesehinnaga. Muuseumid, sealhulgas vabaõhu pärandipaigad, hoiavad kogudes suitsusaunu, aga need on tavaliselt külmad eksponaadid, mitte töötavad ruumid — head arhitektuuri vaatamiseks, kogemuseks kasutud.

Ainus asi, mis tuleb vahele jätta, on hotelli kuiv elektrikapp, mida reklaamitakse saunakogemusena. See on köetud kast Soome ahjuga ja sellel pole mingit seost sellega, mille poolest see piirkond tuntud on. Kui sinu majutus pakub ainult seda, kuluta €40 ja broneeri päris saun. Etikett kõikjal: alastiolek on tavaline ja seansid on tavaliselt ühesoolised või pereringis, sees ei pildistata, enne ega ajal ei joota kõvasti, enne sisenemist pestakse ja vett kividele valab võõrustaja.

Millal minna ja mis reisi ehitamine kostab

Hooaeg kestab aasta läbi ja argumendid käivad mõlemat pidi. Talv, detsembrist märtsini, annab lume, kuhu veereda, ja jääaugud, mida raiuda, ning kontrast on kogu traditsiooni mõte — aga vajad korralike rehvidega autot Haanja valgustamata kruusateede jaoks. Suvi, juunist augustini, annab järvesukeldumised 18-20°C juures, pikad õhtud ja Setomaa festivalikalendri, aga siis on ka kõik välja müüdud. September on kuldne kesktee: külm vesi, soe õhk ja vabad kohad.

Kahe ööga lõunaring maksab umbes nii: kahene tuba Võru või Rõuge külalistemajas €55-85, talutuba Setomaal €50-75, suitsusaunaseanss €40-70 inimese kohta, söögid €12-20 pearoa eest Võrus ja taludes vähem ning kütus Tallinnast ja tagasi umbes €50-60. Kui sa ise ei sõida, on Tartu praktiline baas, bussid Võrru kestavad umbes 1 tund 30 — aga talusaunade endi jaoks on auto sisuliselt kohustuslik.